Kalaallit Nunaanni najugaqartut ilaat qangatoortunik nerisaqarnermikkut – pingaartumik timmissanik imarmiunik, puisinik arfernillu – Europamiunit Amerika avannarlermiunillu toqunartunit avatangiisiniittunit eqqugaanerusimaqaat. Assersuutigalugu kalaallit ilaat danskiniit 20-eriaammik aamminni PCB-eqarnerupput – tassa akuutissamik suliffissuarni atorneqartartumik akoqarnerupput.
Assi: Peter Aastrup/DMU
Allattoq Steen Voigt
Tassa Kalaallit Nunaanni avatangiisit mingutsitaanerat Danmarkimi avatangiisit mingutsitaaneranniit annikinnerugaluaqisoq pissutsit taamaapput. Danskit imartaminneersunik puisitortaraluarunik arfertortaraluarunillu kalaalliniit toqunartumik anneroqisumik toqunartoqalertassagaluarput.
Toqunartunik soorlu saffiugassanik oqimaatsunik kviksølvimik, aqerlumik cadmiumimmillu aammalu mingunnik timimi arrortikkuminaatsunik, POP-inik taaneqartartunik, mingutsitsinerup ilaa annikitsuinnaq Kalaallit Nunaannit namminermit pisuusarpoq. Mingutsitsinerullu annersaa silaannakkut immakkullu Europamiit, Amerikamit avannarlermiit Kangianiillu issittumut pisarpoq.
Tamakku atuakkami nutaami, Kalaallit Nunaanni avatangiisini toqunartut saqqummiunneqarput. Atuagaq Aarhus Universititimi Danmarkimi Avatangiisinik Misissuisoqarfiup Avatangiisinut Atuagaateqarfianit saqqummersittakkanut ilanngullugu aammalu naqiterititsisarfimmit Hovedlandimit saqummersinneqarpoq, kiisalu quppersakkamik 16-inik quppernilimmik danskisut kalaallisullu allassimasumik ilaqartinneqarluni.
Issittumi mingutsitsineq pinngortitap uumasuinut sunniuteqartarportaaq. Uumasut assigiinngitsumik annertussusilimmik toqunartoqalersimasarput, kiisortulli nerisareqatigiinni qullerpaajusut soorlu puisikkut nannullu toqunartoqarnerpaakkajuttarput.
Nannut mingutsinneqarnerpaajupput, nannullu mingutsitaanerujussuarminnit eqqornerlugaanerat assigiinngitsunik takussutissaqarpoq. Assersuutigalugu Danmarkimi Avatangiisinik Misissuisoqarfiup misissuinerani maanna ingerlasuni malugineqarsimavoq nannut kinguaassiutaat mingunnik arrortikkuminaatsunik POP-inik mingutsinneqarnerujartornikkut minnerujartuinnartartut.
Kalaallit Nunaata inuinit 57.000-it missaannittunit 7.400-it missaat Tunup avannarpasissuani najugaqartuupput, Tunullu avannaa toqunartunik mingutsitaaqaaq. Kalaallit inoqarfinni taakkunani marlunniittut annermik puisinik, arfernik timmissanillu imarmiunik nerisaqarnerat mingutsitaanerujussuarmut pissutaavoq. Illoqarfinni annerusuni qallunaamerngit nerisarineqarnerusarput kalaaliminertornerlu annikinnerusarluni. Nerisat allanngorneratigut avatangiisini toqunartunit ulluinnarni sunnersimaneqarneq minnerulersimagaluartoq taamaattoq peqqissutsikkut ajornartorsiutit nutaat soorlu sukkortut amerlanerulersimanerat malunniussimavoq. Kalaalimerngit sorpassuartigut qallunaaminerniit peqqinnarnerupput, Kalaallillu Nunaanni kalaaliminernik ilallattaarlugit nerineq ajornanngilaq taamaalillunilu avatangiisinit toqunartunik sunnersimaneqarneq killilersimaarneqarsinnaalluni.
Atuakkami ”Kalaallit Nunaanni avatangiisini toqunartut”sananeqaatit toqunartortallit sorliit Europamiit, Amerika avannarlermiit Kangianiillu silaannakkut immakkullu Issittumut pisartut sukumiisumik oqaluttuarineqarpoq kiisalu issittup silaata qanoq ililluni mingutsitsinerup siammarterneqarneranut sunniuneqarnera ilanngullugu oqaluttuarineqarluni. Atuakkamissaaq avatangiisini toqunartunik mingutsitsineq killilersimaarniarlugu nungutivinniarluguluunniit nunat tamalaat isumaqatigiissutaat ukiut qulikkaat kingulliit isumaqatigiissutigineqarsimasut sukumiisumik nassuiarneqarput.
Atuakkamik Kalaallit Nunaanni avatangiisini toqunartut aammalu quppersakkamik tassunga atasumik saqqummersitsineq suliniut Issittumi Avatangiisit pillugit Tapiissutit aqqutigalugu Avatangiisinit Aqutsisoqarfimmiit aningaasalersorneqarneqarpoq.
Ilisimatusartoq Poul Johansen, tlf. 4630 1936, poj@dmu.dk
Kalaallit Nunaanni avatangiisini toqunartut. Aaqqissuisut Poul Johansen aamma Kirsten Rydahl. MiljøBiblioteket nr. 13, 2007. quppernerit 92, assiliartaqarluartoq, kr. 138,00
Inniminniineq/atuagaq tamaat pdf-inngorlugu (6.000 Kb)
Nutserisoq: Kelly Berthelsen.
Årg. 11 nr. 12, 24. august 2007